Religioon ja spirituaalsus on tervise ja ravimisega seotud olnud läbi ajaloo. 1997.a arutati spirituaalse temaatika lisamist Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) tervise definitsiooni. Praeguseks on spirituaalne mõõde tervisekontseptsiooni osa, mille uurimiseks Euroopas on loodud näiteks instituut Research Institute for Spirituality and Health (RISH), mis organiseerib enda all Euroopa-sisest uurimisvõrgustikku (European Research Network for Religion, Spirituality and Health). Spirituaalsus hõlmab elu tähenduse otsinguid, aitab raskustega hakkamasaamisel ja surelikkuse teadvustamisel ning aitab seega ületada eksistentsiaalseid kriise.

 

Hingehoiu üheks vormiks on kujunenud haiglahingehoid, mis võib olla  patsiendi komplekse ravi osaks. Paavo Kettuneni sõnul on meie ajastu inimesed harjunud valitsema oma elu üle. Haiguse ilmnedes puudutab mõte sellest, et ei suudeta valitseda oma tervist, valusasti. Tänapäeva head ravivõimalused on tekitanud usu, et haiguseid saab võita. Paranematu haigus annab sellisele usule tugeva hoobi. Raske haiguse ilmnedes võib olukord tunduda täiesti lootusetuna ja inimene satub kriisi, milles võib hakata otsima põhjuseid ja seoseid tekkinud olukorrale. Võidakse süüdistada ennast, lähedasi, arste või teisi inimesi. Hingehoidlik tugi aitab patsiendil leida sisemisi jõuressursse, aidates taastada rahu ja tasakaalu. See omakorda tõhustab ravikvaliteeti. Olukordades, kus meditsiin on võimetu, võibki ainsaks abiks olla toetav kohalolu, mõistmine, aktsepteerimine ja kaastunne. Oluline on säilitada ülim austus patsiendi mõtte- ja usuvabadusega seoses.  

 

Eksistentsiaalsed küsimused võivad esile kerkida juba diagnoosi saamise hetkest ning patsientide jaoks on oluline, et nendest saab rääkida. Raske diagnoosiga silmitsi seistes võib  emotsionaalse toe vajadus olla väga suur. Haigla hingehoidja saab olla toeks olukorra mõtestamisel, milles ühe osana võivad esile kerkida eksistentsiaalsed küsimused. Hingehoidlik tugi võib väljenduda lihtsalt kõrval olemises, käe hoidmises ja patsiendi jaoks olulistel teemadel arutledes. See eeldab empaatiavõimet, kaastunnet, toetavat kohalolu, oskust kuulata ja oskust tugevdada realistlikku lootust. Samas ei pea hingehoidlik tugi sisaldama arutelu Jumala või religiooni teemadel. Professionaalne hingehoid eeldab teoreetilisi teadmisi ja oskust aidata toime tulla teoloogiliste konfliktidega.

 

Haigus ja liginev surm võivad vallandada hingelise kriisi nii patsiendil kui ka patsiendi lähedastel. Patsiendi liginev surm võib põhjustada kriisi ka surijaga kokku puutuval haiglapersonalil. Surm on teema, millega ei pruugita toime tulla ja seda eriti nooremate töötajate puhul. Siinkohal on haigla hingehoidjal oluline roll toevajaduse märkamiseks ja sellele reageerimiseks. Haigla kontekstis saab hingehoidja pakkuda nõustamist ja vaimset tuge nii patsientidele, patsientide lähedastele kui ka meditsiinipersonalile erinevate probleemide leevendamiseks või lahenduste leidmiseks. Hingehoidliku toega saab vältida personali läbipõlemist. Samuti on läbi haigla hingehoiu võimalik korraldada erinevaid koolitusi, grupinõustamisi või supervisiooni raskete teemadega toimetulekuks.  

 

Hingehoidlikus mõttes on oluline aidata patsiendil ja tema lähedastel aktsepteerida raskest haigusest põhjustatud olukorda. Haigus võib muuta kogu inimese elukorraldust ja toimetulekut ning tihti kaasneb sellega suur segadus tunnetes. Dr. Christina Puchalski sõnul on spirituaalsuse ja tervishoiu suhet hakatud järjest enam uurima, keskendudes kolmele tähtsale teemale: surelikkus, toimetulek ja paranemine. Inimesed, kes toetuvad usule, tulevad paremini toime ka raskest haigusest põhjustatud kriisiga. On täheldatud, et nad on positiivsemad, õnnelikumad ja tulevad paremini toime näiteks ka valuga.  Puchalski viitab Ameerikas 1998.a teostatud uuringule (Assessing clinical outcomes patient satisfaction with pain management), mille kohaselt valuga hakkamasaamiseks kasutatakse tihti lisaks meditsiinilistele vahenditele ka palvet. Sageli pöördutakse usu ja spirituaalsete teemade juurde just raske haiguse ja surmaga silmitsi seistes. Usu ja spirituaalsusega seonduvad lootus ja positiivsus. Need omakorda on toetavaks ressursiks raske olukorraga toimetuleku, leppimise ja ka paranemise juures.

 

Hingehoidlik tugi aitab arvestada patsiendi spirituaalsete vajadustega nii ennetavas ravis, ravi ajal, kohanemise perioodil kui ka palliatiivravi jooksul. Samas on koosseisulisel hingehoidjal haigla interdistsiplinaarse meeskonna liikmena võimalik märgata ka meditsiinipersonali spirituaalseid vajadusi ning tagada seega meditsiinitöötajatele vajalik hingehoidlik tugi. Aastatel 2015-2016 teostati Eesti 19 haiglas kvantitatiivne uurimus, et välja selgitada Eesti meditsiinitöötajate teadmisi, arvamusi ja kogemusi spirituaalsuse, hingehoiu ja meditsiinilise pluralismi teemadel. Uuringu tulemused tõid välja meditsiinitöötajate hea tahte interdistsiplinaarseks koostööks hingehoidjaga, kes eeldatakse olevat osa haigla meeskonnast.

Autor: Kai

 

Hingehoid erinevates kontekstides, hingehoidja roll haiglas.

Kirsti Aalto

[ Tagasi ]