Inimesena olen enese eest vastutav.
Vastutan oma heaolu ja tegude tagajärgede eest. Aitaja rollis ei tegele oma probleemide lahendamisega, ega kompenseeri oma elu puudujääke.
Enese eest hoolitsemine on abivajaja eest hoolitsemise alus.
Tegelen pidevalt oma isiksuse arengu ja enese ametialase täiendamisega. Hoolitsen oma füüsilise ja vaimse tervise eest. Hoolitsen oma jõuvarude taastumise eest ja väldin enese kahjustamist ning läbipõlemist.
Nii nagu aidatav, olen ka ise inimene, kes ei tule alati omal jõul toime.
Ka aitajana vajan teiste toetust ning minu õigus ja kohustus on abivajadust tunnistada ning seda teistelt vastu võtta. Vaid see, kes on valmis ise abi vastu võtma, saab olla teiste aitaja.
Aitamine saab toimuda vaid abivajaja nõusolekul ja üksnes temaga koostöös.
Iga inimene on ise vastutav oma elu ja valikute eest. Abivajajal on õigus ise otsustada ja vastutada. Aitajana olen abi pakkudes delikaatne, ega avalda survet. Ma ei halvusta ega naeruväärista abivajaja arusaamu, küsimusi ja mõttekäike. Tunnen ära ja tunnistan, kui koostöö abivajajaga ei õnnestu väärtuste erinevuse, isiksuste mittesobivuse või aitaja ebapiisava pädevuse tõttu, ega püüa kõigest hoolimata abistamisega jätkata.
Abi andmise eesmärk on suurendada abivajaja arusaamist tema olukorrast ja võimalustest.
Aidates ei püüa abivajajat viia eemale tema elust ja vastutusest, vaid aitan tal olla kontaktis ja suhestuda tema loomuliku ümbruse ja väärtussüsteemidega. Olen valmis toetama abivajajat tema eksistentsiaalsetes otsingutes.
Abi andes ei esita tingimusi.
Abistamise juures ei saa nõuda inimeselt, et ta toimiks või mõtleks nii nagu abistaja õigeks peab. Samuti ei saa esitada endale ega abivajajale nõuet õnnestumiseks. Kõigil on õigus väsida ja ebaõnnestuda. Ma ei hülga abistatavat, kui ta ei vasta minu ootustele või ei saavutata soovitud tulemust.
Aidates kasutan oma oskusi ja teadmisi parimal võimalikul viisil.
See eeldab oma töö ja ameti väärtustamist. Oluline on saavutada abivajajaga isiklik kontakt, mis avab võimaluse intuitiivsetele tähelepanekutele ning spontaansetele ja loovatele reageeringutele.
Pean kinni usalduslikkuse põhimõttest ja vaikimiskohustusest.
Ma ei räägi teistele minule usaldatut. Suhtun abivajajasse tõsise hoolimisega, austan tema kannatusi, ega hülga teda, kui ta on abitu ning vajab toetust. Mõistan, et usalduslikkuse eelduseks on aitaja enda inimlikkuse ja ekslikkuse aktsepteerimine. Aitajana ei väldi oma valu ja inimliku häda ning piiratusega kohtumist. Samuti ei kasuta mingil viisil enese huvides ära abivajaja sõltuvust aitajast.
Aitaja ei ole abi allikas ega lahenduste looja.
Igaühe lahendused peituvad temas endas. Abivajajal on õigus teha ise valikuid ning langetada otsuseid oma elu küsimustes. Aitajana olen teadlik enda põhimõtetest ning väärtushinnangutest ja toetun neile oma otsustes ning valikutes. Toetan aidatavat tema väärtushinnangute mõistmisel ning nende rakendamisel elu alusena.
Väärtustan ka teiste aitajate tööd.
Ma ei räägi teistest abistava elukutse esindajatest halba, ega levita nende kohta halvustavat teavet. Samuti ei kritiseeri teist aitajat kolmandate isikute juuresolekul. Mõistan, et me pole konkurendid, vaid tegutseme ühise eesmärgi nimel.