Hingehoidja | Hingehoidja |
|
|
Hingehoidja on nõustaja, kes on lisaks teoloogilisele haridusele saanud psühholoogilise ettevalmistuse tööks haigetes, kriisis või surevate inimestega. Hingehoidja töö on lähedane kliinilise psühholoogi tööle, hõlmates sellest erinevalt ka inimese eksistentsiaalseid ja vaimseid vajadusi. Haigla või hoolekandeasutuse personali liikmena aitab ta parandada patsiendi enesetunnet ning ravitöö inimlikku kvaliteeti. Suunavate küsimustega aitab hingehoidja jõuda kliendil selgusele tema mures ja leida üheskoos viise mure lahendamiseks. Mõistega hingehoidja on paralleelselt kasutusel mõiste pastoraalnõustaja, mis tuleb ingliskeelsest hingehoidja ametinimetusest pastoral counsellor. Tegu on sünonüümidega. Selle-eest kaplan ja diakon, mis on küll lähedalseisvad mõisted, kannavad endas teisi tähendusvälju. Kaplan on kiriku poolt ametisse pühitsetud vaimulik, kes töötab sõjaväes, vanglas, politseis, haiglas, koolis jm. Diakon on koguduse teenistuses olev abivaimulik ja hoolekandja. Hingehoidja amet ei eelda kiriklikku ordinatsiooni, vaid ainult kutsumust pakkuda abivajajale professionaalset psühholoogiliselt tuge.
Hingehoidja kutsestandadriga saab tutvuda Kutsekoja kodulehel http://www.kutsekoda.ee/ |