| Juuni 2010 |
|
|
Suvi on lastele pesast väljalendamise aeg, täiskasvanutele sellevõrra puhkuseaeg. Vaadates vanu Eesti filme kordub ikka sama motiiv - vähemad lapsed saadetakse maale vanaema juurde, suuremad laagrisse, malevasse. Mäletan, et vend käis suviti spordilaagris, mina olin vanaema juures. Olin vanaema juures ja kippusin ema juurde linna.
See, miks ma eelistasin olla ema juures linnas, oli intelligentne hooletussejätt, mis oli ema kasvatustehnikate arsenali oluline osa. Ja mulle sobis. Sain päev läbi üksi olla, kui tahtsin, lõunaks sõin supilusikatega eriretsepti järgi tehtud raberberimoosi ja hammustasin kõrvale tuttava turumüüja käest ostetud sinki. Maitseelamused, mida kaasaeg enam ei paku. Või läksin ema juurde, et koos sööma minna. Raudtee restoranist sai kanapuljongit juustusaiaga ja magustoiduks Fantat, millel tundus olevat lausa jumalik maitse, mitte nagu ühelgi tänapäeva limonaadil. Ka Fanta ei maitse juba ammu nii. Seejärel jäin ema töö juurde arvutimänge mängima - neid muidugi praegustega võrrelda ei anna, ehkki ka siis leidus tapmise ja tagaajamise mänge. Üldine suhtumine oli siiski, et arvutimängud on kasulikud arendades lapses reaktsiooni- ja mõtlemisvõimet. Kui emal oli eriti pikk tööpäev, jäime ööseks töö juurde. Mina sain omale kolleegi kabineti videomaki ja kolme filmiga - seiklust, punki ja põnevust - need olid pikki aastaid mu lemmikfilmid. Siiamaani tundub, et välja arvatud laagrid, on tänapäeval kõik samamoodi. Lapsed armastavad iseseisvust, arvutimänge ja kino. Igatsevad taga suve, ronivad mööda püstloodis munakiviseinu üles, et aga saaks konventsionaalseid teid vältida, mängivad kõige moodsamaid arvutimänge, vaatavad lääne filme ja neist kasvavad juristid, hingehoidjad ja miks mitte ka vaimulikud. Muidugi on palju teisiti. Aga inimese loomus on ikka see, mis ta on ja elu läheb omasoodu: kõik mööduv suubub kaduvikku ja see, mis alles jääb, teeb pesa igavikku. Aga enne veel, kui kõik on möödas, tasub oma südamehäält mööda sellesse sukelduda ja kui on julgus ka teistesse uskuda, siis mitte kätt ette panna ka neile. Sest kuna veel kui mitte suvel, on õige aeg sirutada tiibu ja lasta hing lennata oma vaimustuste tuultega kaasa? Hoogsat lendu ja pehmet maandumist! Ethel Kings, toimetaja. |
| < Eelmine | Järgmine > |
|---|
Copyright © 2010 Hingehoid.ee
Koduleht on valminud MTÜ Human Est eestvedamisel ja Hasartmängumaksu Nõukogu toetusel.
